NÄE, PAKSUS METSAS SÜGAVAL

Saksa rahvamängu ainetel
Mängu juhendaja: Irina Vedom

Mängijad: Tallinna Unistuse Lasteaed

ETTEVALMISTUS: Mängijad seisavad ringis kätest kinni. Juhtmängija valitakse liisusalmiga, kes läheb ringi keskele.

MÄNGU KÄIK:  Ring liigub kõnnisammudega paremale, juhtmängija ringi sees matkib mõne looma liikumist (kõnnib taarudes nagu karu, hiilib nagu rebane, hüpleb nagu jänes jne).  Sõnade: "Mõista kes ta on?" lõppedes jääb ring seisma ja juhtmängija astub kellegi ette. See laps, kelle ette JM seisma jääb, peab selge häälega ütlema, millist looma näidati, matkiti. Kui vastus õige, saab temast uus JM. 
Võib mängida ka nii, et juhtmängija ei lähegi kellegi juurde, vaid lapsed kordamööda vastavad, mis loom see oli, või juhtmängija ise ütleb, kes peab arvama.  

Kui lastel loomad veel selged ei ole, siis võib loomade liikumise asemel kasutada hoopiski fotosid loomadest. Juhtmängija näitab siis sellele lapsele loomapilti. Samuti võib mängus kasutada ka loomade käpiknukke.

Sõnad: Näe, paksus metsas sügaval üks loomakene kõnnib (elab) seal. Mõista, kes see on? 

Allikas: “Kaks sammu sissepoole” Autor Meeme Liivak Kirjastus Talmar & Põhi. 2000.a

PIMESIKK

Blindfold

Tuntud paljudes maades / Known in many countries

Mängu juhendajad: Epp Narusberg ja Ester Aruksaar

Mängijad: Tartu Lasteaed Piilupesa

ETTEVALMISTUS: Mängijad seisavad ringjoonel. Liisusalmiga valitakse pimesikk
kellel seotakse silmad kinni. Mängijaid võib olla piiramatu arv.

MÄNGU KÄIK: Pimesikku keerutatakse paar korda ringiratast ja seejärel hakkab ta teisi mängijaid otsima/püüdma. Ülejäänud mängijad liiguvad ühelt kohalt teisele, ise püüdes võimalikult vagusi olla. Kui pimesikk kedagi kätte saab, siis see ongi järgmine pimesikk. Mäng algab jälle otsast peale.



Allikas:  “Eesti rahvamänge” A.Kalamees Kirjastus Eesti Raamat 1973

NIMEMÄNG

Get it to know who I am

Eesti rahvamäng / Estonian national game

Mängu juhendaja: Eve Saare

Mängijad: Aruküla mänguring, 5-8 a lapsed

ETTEVALMISTUS: Mängijad istuvad või seiseavad ringis. Igaüks mõtleb oma
nimele juurde mõne sõna ja liigutuse.

MÄNGU KÄIK: Valitakse üks kellest alustatakse. Iga mängija ütleb oma nime ja
nimealgustähega algava sõna. Järgmine mängija kordab eelnevaid ja lisab enda.
Nii suureneb aina järgmistel mängijatel inimesi, keda nimetama peab. Uuel ringil
lisandub ka liigutus.

Teises variandis võib kohe esimeses ringis öelda nime, sõna ja lisada liigutuse.

IN ENGLISH:

Players sit or stand in a circle. Everybody thinks of a name and a move. You will choose, who will be first. Every player says their name and the word they choose.(It would be easier if the name and the word they choose start with the same letter) The next player repeats what the other player sayd and adds their own. When you finish the lap, you add a move.

You could also add everything in the first lap, so they will say their name,
the word and make some kind of a move.

JÜTSI MÜTS

Jüts`s hat

Eesti rahvamäng / Estonian national game
Mängu juhendaja: Eve Saare
Mängijad: Aruküla mänguring, lapsed vanuses 5-8 a

ETTEVALMISTUS: Lapsed istuvad ringis. Üksteisele visatakse mütsi. Mängujuht võib istuda ringi keskel või ringjoonel ühiselt teiste mängijatega.

MÄNGU KÄIK: Mängujuht viskab kellelegi mütsi ja ütleb: "Jütsi müts, kahe kõrvaga Jütsi müts." Saaja kordab lauset ja viskab mütsi mõnele teisele mängijale. Kui saaja jätab mõne sõna lauses ütlemata, annab ta pandi. Müts peab liikuma kiirelt käest kätte.

Aegajalt küsib mängujuht mütsi endale ja lisab lausesse sõnu juurde. Näiteks: "Jütsi müts, kahe lontis kõrvaga Jütsi müts."

Nooremate lastega võiks lisada sõnu juurde ükshaaval, vanemate lastega rohkem korraga,

Mängu võib üles ehitada ka nii:

"Jütsi müts,"

"Kahe kõrvaga Jütsi müts, "
"Kahe kõrvaga karvane Jütsi müts,"
"Kahe kõrvaga karvane Jütsi müts, toodud Prantsusmaalt,"
"Kahe kõrvaga karvane Jütsi müts, toodud Prantsusmaalt poest,"
"Kahe kõrvaga karvane Jütsi müts, toodud Prantsusmaalt karvamütside poest,"
jne
Rahvaluulearhiivis on selline lause näide:
„See on üts müts, üts kahe kõrvaga müts, selle kinkis onupoeg Jüts, ja käskis öelda - on toodud Pariisist kõige kuulsamast kahe kõrvaga nahkmütside kauplusest.“

Allikas:  “Eesti rahvamänge” A.Kalamees Kirjastus Eesti Raamat 1973
Rahvaluulearhiivist: http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/show/3148

VÄRVIPOOD

Funny color shop

Eesti rahvamäng / Estonian national game

Mängu juhendaja: Moonika Lekk

Mängijad: Rakvere Rohuaia Lasteaed, Lepatriinude rühm

ETTEVALMISTUS: Üks laps on müüja, üks laps ostja ja ülejäänud on värvipotid. Müüja sosistab värvipottidele erinevad värvide nimetused, mida värvipott ei tohi unustada.

MÄNGU KÄIK: Ostja tuleb poodi, küsib värvi ( nt. Kas teil kollast on?). Müüja vastab kas on või mitte. Kui on, siis ostja küsib, kui palju see maksab. Müüja ütleb hinna, nt. 3 eurot, see tasutakse käteplaksudes.

Kui raha on makstud, alustab värvipott jooksu ostja eest, ostja ajab teda taga, tahab kinni püüda. Kui kinnipüüdmine õnnestub, vahetavad nad kohad, s.t värvipotist saab ostja ja ostjast värvipott.

Mäng kordub otsast peale ja kestab kuni lastel huvi ja tahtmist jätkub.

Allikas: http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/show/5012

KOLMNURKNE MÜTS

Hat with three corners

Eesti rahvamäng / Estonian national game

Tallinn, Saarde

Mängu juhendaja: Liina Liiva

Mängijad: Tallinna Mürakaru Lasteaed, Nutikarude rühm

ETTEVALMISTUS: Mängijad istuvad ringis või poolkaares.

MÄNGU KÄIK: Mängijad laulavad ja igal järgmisel kordamisel lisandub üks sõna, 
mida ei laulda vaid mille ajal vaikitakse ja näidatakse vastavalt sõnale sõrmega ...
1. Mängijad laulavad salmi täielikult otsast lõpuni liigutusi kaasa tehes
2. Sõna "mu" ajal vaikitakse ja näidatakse sõrmega enda peale
3. Lisandub sõna "mütsil" ja selle asemel näidatakse sõrmega pealaele
4. Lisandub sõna "kolm", mille asemel näidatakse kolme sõrme
5. Lisandub sõna "nurka", mille asemel pannakse kokku nimetissõrmed nurkselt.
Lõpuks kujuneb laulmine kätega žestikuleerimiseks. Iga kord lisatakse ka tempot 
juurde.
Eksijatelt võib võtta panti.

This game is also quite international. You sing and show some moves. Every time when you are going to repeat this song you show that move but not singing. In the end of the game there is only few words what you can sing along.

Allikas:  “Eesti rahvamänge” A.Kalamees Kirjastus Eesti Raamat 1973

KINDAMÄNG

Game with glove

Eesti rahvamäng / Estonian national game

Mängu juhendaja: Anneli Aasamets, Kerli Aasa

Mängijad: Tallinna Meelespea Lasteaed, Naksitrallide rühm

ETTEVALMISTUS: Mäng sobib alates neljandast eluaastast, raskusastet võimalik muuta. Lapsed on õppinud mõningaid loomaliike ja teavad, et linnud lendavad õhus, kalad elavad vees ja loomad maal. 
Eesmärk: Laps tunneb ja oskab nimetada loomi, linde ja kalu. 
Mänguks vajalikud vahendid: 
Kinnas (võib kasutada ka palli või muud käepärast vahendit, mis sobib viskamiseks ja püüdmiseks).

MÄNGU KÄIK: Õpetaja (mängujuht) ütleb maa, õhk või vesi ja viskab kinda ühele lapsele. Laps ütleb looma, kes  elab selles keskkonnas ja viskab kinda tagasi. Näiteks kui õpetaja (mängujuht) ütleb õhk, siis laps võib vastata suitsupääsuke (maa-põder, vesi-kilu...)
Saab kokku leppida eelnevalt, et nimetame kodumaiseid või võõramaiseid loomi.

Allikas: „Rahvakalendri pühi“ (I osa) lk 58

VANAISA VANAD PÜKSID

Grandpa's old pants

Eesti rahvamäng / Estonian national game

Mängu juhendaja: Ester Tammoja

Mängijad: Tapa Lasteaed Pisipõnn

ETTEVALMISTUS: Lapsed istuvad ringis või poolkaares ja nad on mängus vastajad. Nende seast valitakse küsija. Küsijana tuleb eelistada inimest, kes on hea huumorimeelega. (Nt. küsib: "Mis sul suus vastamise ajal liigub?" Vastus: "Vanaisa vanad püksid.")

MÄNGU KÄIK:  Küsija seisab laste ees ja küsib seosetuid naljakaid küsimusi. Vastajad tohivad vastata ainult "vanaisa vanad püksid." Ei tohi naerma hakata. Kes hakkab naerma, see annab pandi. Pandiks antakse enda seljast või taskust või kotist midagi, näiteks: käekell, võtmehoidja, sall, kaelaehe, pastapliiats, kingad, sussid, käepael jne.   

Kui kõigilt mängijatelt (või enamuselt) on pandid saadud, algab pantide lunastamine. Selleks valitakse laste hulgast üks lunastaja või lastakse lastel kordamööda tulla pante lunastama. Tema istub kõigi poole seljaga. Tema selja taga tõstetakse üles kellegi ese, näidatakse seda mängijatele, aga pandi lunastaja ei tea kelle oma see on. 

Mängujuht hoiab eset ja küsib lunastajalt: "Ütle, mida see pant peab tegema?" (See peaks olema kas osavust nõudev, vaimukas, naljaks, nipiga ülesanne.)

Näiteks: "See pant peab ühel jalal hüppama ümber laua."

Nüüd peab pandi omanik selle ülesande täitma, siis saab oma asja tagasi. Kui ülesanne täidetud, oli pant sellega välja lunastatud.

IN ENGLISH:

One child asks funny questions.
Ohter children only respond: „Grandfather’s old pants“.
Who will laugh, has to give away his/her pledge.
At the end of the game children must to redeem a pledge.

MOORAMAA KUNINGAS

King of Mooramaa

Eesti rahvamäng / Estonian national game

Mängu juhendaja: Ester Tammoja

Mängijad: Tapa Lasteaed Pisipõnn

ETTEVALMISTUS: Mängijaid on piiramatu arv.

Üks neist on Mooramaa kuningas, teised Mooramaa mehed. Kuningas asub ühe joone taha, mehed teise joone taha, mis on eelmisest 10-20 samu kaugusel.

MÄNGU KÄIK:

Mooramaa kuningas istub troonil.

Teised mängijad lepivad kokku liigutuse millega väljendavad mingi töö tegemist.

Mooramaa mehed tulevad kuninga ette ja hüüavad kooris:

“Tere, mooramaa kuningas!,,

Kuningas: ,,Tere! Mis Mis mehed te olete?,,

,,Me oleme Mooramaa mehed.,,

Kuningas: ,,Mis tööd te oskate?,,

Töötegijad: ,,Mooramaa tööd!,,

Nüüd matkivad mooramaa mehed varem kokkulepitud tööd (saagimine, kaevamine, raiumine, supi segamine jne)

Kui kuningas arvab töö ära, siis pistavad mooramaa mehed jooksu. Kuningas aga neile järele. Kinnipüütu saab kuninga abiliseks ja mäng kestab nii kaua kuni kõik Moooramaa mehed on kinni püütud.

Kuninga abiline aitab ka Töötegemist arvata ja Mooramaa mehi kinni püüda.

IN ENGLISH:

The mans of Mooramaa welcome the King of Mooramaa.

The mans mimic a work.

The King thinks about what work the mans are doing.

If he guesses correctly, mans will run away. The King catches mans.

Who is captured, will help the King.

Allikas:  “Eesti rahvamänge” A.Kalamees Kirjastus Eesti Raamat 1973

METSAKARUD

By the bear in a pine forest

Eesti rahvamäng / Estonian national game

Mängu juhendaja: Irina Maslovskaja

Mängijad: Pärnu Lasteaed Kelluke

ETTEVALMISTUS: 
Paralleelsete ühtlaste külgedega ristkülikukujuline maa-ala on jagatud kaheks pooleks – mänguväljakuks. Ühel pool, lühema mõõduga küljel asetsevad mängijad. Mõlema mänguväljaku keskele on joonistatud ringid, mis tähistavad majakesi ehk karukoopaid. Metsa moodustavad joonistatud puud, seened marjad jne. Valitakse kaks mängujuhti - kaks karu, kellel on mõlemal platsil oma koobas ja kes seisavad mängijate poole seljaga.

MÄNGU KÄIK: 
Lapsed liiguvad oma kohtadelt metsa, möödudes koopast. Lapsed liiguvad metsas 
matkides korjamisliigutusi ja kordavad salmi. Salmi viimaste sõnade ajal: Ümber 
läheb korv (näidata, kuidas korv ümber läheb), Appi, karu ründab! Karud tulevad koobastest välja ja üritavad puudutada mängijaid. Mängijad püüavad 
pääseda teisele poole joont – oma koju. IN ENGLISH AND RUSSIAN

ÕUNAVARAS

Apple thief

Eesti rahvamäng / Estonian national game

Mängu juhendaja: Fayina Nisredinova, Galina Rjabkova

Mängijad: Kohtla Järve Lasteaed Karuke, Pajukese rühma lapsed 3,5-5a

ETTEVALMISTUS: Lapsed seisavad ringjoonel kätest kinni. Ringist väljaspool on üks laps,
kes on Õunavaras.

MÄNGU KÄIK: Mängijad ühendavad käed ja moodustavad ringi- „õunaaia tara”. „Õunavaras” tuleb, katsub kuskilt tara lahti murda. Kui see õnnestub, lipsab ta „taraaugust” aeda. Keset õunaaeda asub maas „õun”. Õunavaras haarab õuna ja katsub sama taraaugu kaudu põgeneda.

Описание игры:

Игроки образуют круг- яблочную садовую изгородь. «Яблочный вор» подходит к кругу и пытается через забор пробраться в круг. Если повезет, то он проскальзывает через забор . В середине круга на полу лежат яблоки.  Вор хватает яблоко и пытается убежать через ворота.

Allikas:  “Eesti rahvamänge” A.Kalamees Kirjastus Eesti Raamat 1973

KARUMÄNG

Bear game

Eesti rahvamängu ainetel-õpetaja muudatustega / Estonian national game

Mängu juhendaja: Silvi Kurg

Mängijad: Põlva Lasteaed Lepatriinu

ETTEVALMISTUS: Ruumi ühes ääres on karukoobas, milles magab karu (laps, kellel on karu müts või mängukaru). Ruumi teises ääres on laste kodu.

MÄNGU KÄIK:

Lapsed lähevad metsa (erinevad liikumisviisid). Jõudnud karukoopa lähedale loevad salmi:   

Karu magab, karu magab

oma koopa sees

ja kui lapsed kisavad

ärkab karu üles.

Karu ärkab ja hakkab mõmisedes lapsi taga ajama. Lapsed põgenevad koju. Kui karu saab kellegi kätte, viib ta selle lapse oma koopasse.

Koju põgenenud lapsed tulevad metsa tagasi ja koputavad karukoopa uksele.

Unine karu küsib: „Kes seal on?“.
Lapsed vastavad: „ Need oleme meie, lapsed“.
Karu küsib vastu: „Mis te tahate?“.
Lapsed vastavad: „ me tahame oma sõpra tagasi.“
Karu vastab: „Ei saa, püüan veel ühe lapse kinni!“

Tõuseb ja alustab püüdmist. Samal ajal põgeneb laps, kes oli karukoopas koju tagasi. Mäng kordub uue kinnipüütud lapse tagasipalumisega.

Kui lastel on soovi mängu jätkata siis vahetada karu.

SAIAKESED

Cookies

Eesti rahvamängu töötlus / Estonian national game

Mängu juhendajad: Silvi Kurg

Mängijad: Põlva Lasteaed Lepatriinu

ETTEVALMISTUS:

Saalis määratakse kindlaks ahju asukoht (redel, toolid, pink, matid). Lapsed on redelil reas erineval kõrgusel või toolil või pingil istudes nn ahjus. Üks laps on pagar (päkapikk).

MÄNGU KÄIK:

Pagar läheb ahju juurde ja kutsub: „Saiakesed, saiakesed (piparkoogid) tulge ahjust välja.

Saiakesed vastavad: „Ei saa, ei ole veel valmis!“

Pagar teeb ühe väikese ringi jooksu ja tuleb hea lõhna peale ahju juurde tagasi.

Pagar proovib uuesti meelitada: „Saiakesed, saiakesed tulge ahjust välja“.

Saiad vastavad: „Tuleme, tuleme, muidu kõrbeme.“  

Kui see lause on öeldud, ronivad lapsed redelilt alla. Kui jalad puudutavad põrandat, jooksevad saiakesed pagari eest ära. Kõik kinnipüütud saiakesed ronivad ahju tagasi. Kui umbes pooled saiakesed on püütud, katkestab mängujuht mängu.

Püüdmata saiakesed rivistuvad ühte ritta. Nüüd loendab pagar püüdmata ja püütud lapsed ära. Võrdlevad, kellel ja kus on rohkem saiakesi.

BINGO

Soome rahvamäng / Finnish national game
Mängu juhendaja: Katrin Viskov

Mängijad: Ritsu Lasteaed Algkool

ETTEVALMISTUS: paarilised seisavad ringjoonel kõrvuti kätest kinni ja esipoolega
vastupäeva.

MÄNGU KÄIK: liikumist alustatakse välimiste jalgadega, liigutakse 30 hoogsa
kõnnisammuga mööda ringjoont. Käed pendeldavad kaasa. Kui salmiosa lõppeb,
lastakse kätest lahti. Seejärel keeratakse ennast paarilistega vastamisi, ulatades teineteisele
paremad käed. Alustatakse kätlemisega, mille ajal lauldakse aeglasemalt Be-i-en-ge-o,
kus iga tähenime ajal teretatakse uut järgmist partnerit. Jõudes OOO-ni, saab see olema
uus partner.
Ringmäng algab uuesti.

SÕNAD:
Meie vana peni istus aknalaua peal,
Meie vana peni istus aknalaua peal.
Be-i-en-ge-o, Be-i-en-ge-o, Be-i-en-ge-o
ja Bingo oli ta nimi.

Kätlemise ajal: BE - I - EN - GE - OOOO